P3 - Kuradisaar

Kuradisaar

Käsmu poolsaare tipu lähedal on Saartneem ehk Roosisaar (nimi tulnud saarel kasvavast kurdlehisest roosist). Rahvasuus kutsustakse saart legendijärgselt Kuradisaareks. Rahvas ei seosta saart kuradiga ega vanakurjaga, vaid ühe vandesõnaga „kuradi” ehk „kuradi saar”. Nimelt olla olnud saarel kõrts, kus mehed merelteenitud raha maha jõid. Tänasel päeval on saar populaarne külastuskoht, kuna vee madalseisu ajal saab sinna kuiva jalaga minna. Siiski kevadel lindude pesitsusperioodil, 1. aprillist kuni 15. juulini, ei tohi saart külastada, kuna see häirib pesitsust.

Punkt asub Käsmu poolsaare kirdetipus, enne Kuradisaart täpselt liikumispiiranguala alguses, ent parim aeg punkti külastada on keeluaja välisel ajal, mil saab võtta umbes kahe kilomeetrise jalutuskäigu kas kuiva jalaga või väga madalas vees kuradisaarele ja selle põhjatippu, sest vaade sealt on hingemattev. 

Käsmu ajaloost

Käsmu nime, ka Kesamo või Kasperwiek, mainitakse esmakordselt ürikutes 1453. aastal. Käsmu oli algselt suvine kalastamiskoht. Püsiasustus tekkis 16. sajandil, mil külas elas üheksa peret. Kehvad põllud ja vähene kalavaru soodustasid juba tol ajal vahetuskaubanduse ehk sõbrakaubanduse arengut Soomega. Rannamehed vahendasid Eesti vilja Soome ja teenisid sellega elatist.

Esimesed suuremad laevad osteti salasoola vedamisest saadud rahaga. Hilisemat piiritusevedu peeti Käsmu uhketele meestele mittesobivaks. Aktiivne merendustegevus jääb 19. sajandisse ja 20. sajandi esimesse poolde. Siis ehitati laevu, sõideti merd, ehitati kirik (1863), merekool (1884), majakas (1891) ja rahvamaja (1918). Enamus ehitisi valmis Käsmu meremeeste endi rahaga.

Enne esimest ilmasõda registreeriti Käsmus 54 alust. Kahemastilised sõitsid Inglismaani, kolmemastilised üle Atlandi. Esimene Käsmu purjekas sõitis Ameerikasse 1891. aastal. Vabariigi lõpuaastatel oli Käsmu meestel juba 15 aurikut. Käsmu merenduse ajaloo vähem kui 100 aasta jooksul oli siin kokku 64 kaptenit.

Kuulsust on Käsmu kogunud kaptenite külana. Tegelikult oli ta pigem naisteküla, sest igal aastal oli merel ära umbes 150 meest. Laevadelgi olid ikka oma naiste ja tütarde nimed (Elna, Liisa, Maia, Linda, Salme). Külas oli ideaaliks kapteni elukutse, mis määras elustiili ja seadis kõigile omad nõudmised. Käsmu omapäraks olid valged kaptenimajad ja kõrged lipumastid. Valge värv oli kaptenite privileeg.

Käsmu kui suvituskoha avastas kindral Dellingshausen 1840. Sellest alates on siin puhanud terve plejaad kunstnikke, kirjanikke, ülikoolide õppejõude. Siin on suvitanud ka Edmund Russow, Anastassia Tsvetajeva, Peter Ustinov, Romulus Tiitus, Dagmar Normet, Lev Rubinstein, Nikolai Rakov, Ülo Vinter, Arvo Pärt, Gustav Ernesaks, Boriss Tamm ja Arnold Koop.

1939. aastal oli Käsmus 500 elanikku. Praeguseks on püsielanikke järgi jäänud saja neljakümne ringis. Suviti suureneb küla elanikkond kümnekordseks.

Käsmus on ka järv, mis paikneb ainult 200 m kaugusel merest Käsmu poolsaare lõunaosas. Järv on 1 km pikk, 560 m lai, keskmine sügavus ligikaudu 2 m. 

Asukoht: Käsmu küla, Lääne-VirumaaMatkamugavused: Käsmu matkarajad 
Piirangud: 1. Aprill kuni 15.Juuli ei ole lubatud lindude pesitsusaja tõttu Kuradisaarele minna.

Koordinaadid: 
  • 59.61587, 25.9123
Tee foto MATKaSEIKLUSe punktist ja postita see sotsiaalmeediasse järgmiste hashtagidega: #matkaseiklus #kuradisaar ja @matkaseiklus.

Viited:

Juhul kui punkt on kadunud või esineb muu probleem palun teavitage meid sellest Facebookis.
Fotode ja tekstide kasutamiseks küsi palun luba.