P20 - Aidu

Aidu / Ojamaa on Ida-Virumaa piirkond, suurte laante servas. Matkamise seisukohast unikaalne, sest siin saab korraga harrastada nii vee-, kõrbe-, kui ka mägimatka, ilma, et peaks maailma teise otsa sõitma. Võib pea panti panna, et midagi nii erilist pole Eestis mujal ega läbinaabritel Lätis, Soomes, Venemaal.

Aidus asus 1974-2012 aastani umbes 34 ruutkilomeetrisel alal Eesti Energiale kuulunud pealmaakaevandus. Peale sulgemist lõpetati põhjavee väljapumpamine, ning kaevendid täitusid allikate veega. Nüüd kulgevadki taastuva loodusega karjäärialadel pikad läbipaistva rohekassinise veega fjordid polaartundrat meenutavate mägede vahel.

Et ala piirneb suurte metsadega, võib siin kohata isegi karu (vähemalt näha suuri karujälgi), rääkimata põtradest, kitsedest ja metssigadest. Aidus võib juhtuda, et matkad mööda fjordi serva ja kobras ujub kõrval nii, et näed teda läbi kristallselge vee.

Aidus võid matkata omal käel või osaleda korraldatud matkal (http://www.matkajuht.ee/et/aidu-matkad/). Ala ise on matkamiseks vaba. Praegu ehitatakse Aidu aladele tuuleparki ja esimene tuulegeneraator peaks olema püsti 2016. aasta lõpuks.

Millega Aidu tehismaastikud kaevati?

Aidu kaevati Viru hotelli suuruse ekskavaatoriga. Viru hotelli kõrgune (22 m) elukas oli üks nendest, mille abil tekitati praegused Aidu mäed ja fjordid. Ekskavaator kaalus sama palju kui 4000 sõiduatot, haukas korraga 35 m3 maad, 65 m raadiuses. Masina elektrimootorite võimsus oli 8000 kW. Legend räägib, et kui ekskavaator käivitati, siis ümbruskonna linnades tuhmusid hetkeks tuled. Nii suur olevat olnud elektritarbimine. 2001. aastal lõigati see vanarauaks, ainult kopp on veel säilinud. Kes tahab seda koppa vaadata, saab minna iseseisvale külastusele Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumisse. 

Miks Aidu kaevati? 

Selleks, et kätte saada kuni 25 m sügavusel lasuvat 2 m paksust põlevkivikihti. Põlevkivi kasutatakse fossiilkütusena soojuselektrijamades elektri saamiseks ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.

Mis on põlevkivi? 

Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on laialt kasutatav, kuid jääb kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukohad). Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud Balti soojuselektrijaam ja 1969. aastal tööle hakanud Eesti soojuselektrijaam, mis olid kuni Leningradi tuumaelektrijaama valmimiseni olulised Leningradi elektriga varustajad. Pärast maailma 1973 tabanud naftakriisi suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46 miljoni tonnini 1980. aastal, vähenedes uuesti 16 miljoni tonnini 2000. aastal. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis. 


Asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Aidu külaMatkamugavused:  Aidu karjäär on avatud kõigile avastajatele
Piirangud: -

Koordinaadid: 
59.33281, 27.1521
Tee foto MATKaSEIKLUSe punktist ja postita see sotsiaalmeediasse järgmiste hashtagidega: #matkaseiklus #aidu @matkaseiklus

Viited:
Juhul kui punkt on kadunud või esineb muu probleem, palun teavitage meid sellest Facebookis. 
Fotode ja tekstide kasutamiseks küsi palun luba.